Ülle Linnuste "Kõrvemaa maastikud"

Tutvusin Põllumajanduse Ministeeriumis Ülle Linnuste näitusega akvarellmaalidest 2. aprillil.
 Ülle Linnuste sündis 1948 aastal. Ta õppis disaini ja töötanud kujunduskunstnikuna. Ta kuulub ka kunstnikerühma "Kvint".
Näitusel olid tema maalid kõik maalähedased ning inimtegevuseta. Ülle Linnuste enda sõnad on, et teda võlub mets ja raba, kus ei ole märke inimesest, jõgi, kus ei sõideta paadiga ja järv, kus ei käida ujumas.

Ülle Linnuste akvarellmaalid on tunduvad lähedalt vaadates veidi udused, kuid mõne sammu kaugusel moodustub terviklik pilt, milles on hästi tabatud loodusehinge ning värvitoone.

Maalil on kujutatud raba ning selle järvi. Mulle tundub, et tegemist on sügisesese rabaga, vaadates värvitooni. Maalil on lisakaks näha ka mõned üksikud männid. See maal on ehtne näide kunstniku looduslähedusest, sest maal puudub kõik, mis seostub tänapäeva inimesega.

Maalil meeldib mulle kõige rohkem värvitoonid. Lillakates toonides on kanarbikuväli, mille keskelt jookseb väike liivarada. Kanarbikus pesitsevad väisked kuused, mille oksad on tõetruult välja maalitud. Tähelepanu tasuks pöörata ka taevale, mis tundub sama õhuline kui väli.

Maal võitis minu südame veepeegeldusega. Vee peal tunduvad tagumised puud isegi selgemad kui nad muidu on. Maal ise on tehtud talveperioodist, kuid võib aimata, et käes ei ole sügav talv, sest veekogu ei ole jääs. Maalilt paistab ka raagus puud, mille mõned oksad on pooleldi murdunud. Need puud nagu kannaksid endaga sõnumit, et ka looduses on hävitavat jõudu, mitte ainult inimeses.

Mila Balti

Külastasin nädalavahetusel Rakvere teatrit ning sattusin Mila Balti näitusele, mille läbivaks teemaks olid linnud. Tema töid ei ole liigitatud eraldi stiili alla. Linnud on viimastel aastatel kunstniku meelisteema.

    Mila Balti teoste juures meeldib mulle kõige rohkem reaalselt kujutatud linnud segatud müstilise taustaga. Näitusel olid enamjaolt tuvid, kuid ka vareseid ja üks üksik toonekurg keset udupilvi.

*"Kas jõuan, et leida oma tõde" on üks vähestest õlimaalidest näitusel, millel on peale linude veel esiletungivaid elemente. Sellel pildid on selleks väike laps/ingel. Maal on üks minu lemmikutest, sest ingel ja linnud on piisavalt reaalselt välja maalitud. Lisaks on pilt tervikuna huvitav ning moodustab pealkirjaga mõtlema paneva koosluse.









*Vasakul olev pildi muudab huvitavaks just värvikontrastid: valged linnud tungivad esile kärtsroosalt. Lindude kehakeel on ka huvitav. Tagumine lind justkui tantsiks ja esimene lind nõjatub tema poole heakskiitvalt.







*Paremal asetseval pildil lendab üksik kurg mägede peal udupilvedes. Töö mõjub müstiliselt. Tekib soov teada saada, kus asuvad sellised mäetipud ning sile meri.

Riho Toomra: "Niidist kunstini"

http://www.flickr.com/photos/perignon/11425978783/

6. jaanuaril 2014 külastasin Eesti Rahvusraamatukogu näitust "Niidist kunstini." Mis tekitas mul algselt küsimuse, kas linikute kudumine saab minna "kunsti" mõiste alla, kuid olles kohapeal tajusin, et tegemist on tõesti osava kunstiga.
Näitus oli pühendatud Herbert Nieblingi 110. sünnipäevaks, sest tema on kõikide mustrite autor.
Autor on öelnud, et tema nimetaks oma linikuid parema meelega maalideks.
Riho Toomra plussiks on ka see, et lisaks kudumisele hoiab ta üleval ka bussifirmat ja rokiklubi.
Linikud on mustaltaustal ning kõigil on erinevad kujud, mustrid ning suurused.

Linikuid lähemalt silmitsedes oli näha kui täpne ning osav peab olema, et saada konkreetseid tulemusi. Autori kõik tööd olid täiuslikud. Kõige suuremat austust väärib just töö suurus ja valmimisaeg. Neid linikuid vaadates võib alguses tekkida tunne, et egas neid teha polegi liialt raske, kuid vaid vähesed inimesed teeksid järgi niivõrd täpse töö.

Jose Corominas Comadran

Külastasin 27. november 2013 Põllumajanduse Ministeeriumis Jose. C. Comadrani näitust. Ta on sündinud 1954 aastal Hispaanias. Tõsisemalt hakkas kunstiga tegelema mõned aastad tagasi.  Kasutab palju erinevaid tehnikaid, kuid praegu on lemmik õlimaalid. Ta on maalinud palju lilli, maastikke ja inimfiguure.







Näitusel jäigi kõige rohkem silma erinevaid lillepilte. Kõik olid põhimõtteliselt sama kujundusega, kuid kasutusel olid erinevad lilled, vaasid olid teist värvi ning mõnikord oli märgata erinevate kunstistiilide mõju töödele. Lillemaalidel oli peaaegu alati eristatav vaas ning õied, kuid harva oli lilledel varred või lehed.




Vasak lillepilt on üks minu lemmikumatest piltidest näitusel. Pilt meeldib just sellepärast, et kasutatud on uudseid võtteid ning tumedad värvid annavad maalile sügavama mõtte. 



Lisaks lillemaalidele oli ka palju inimfiguuride maale, mis olid moondatud. Mitmel pildil olid ainult jalad ning järgmisel läks edasi inimese ülemine kehapool. Veel oli seal ka väga ilusaid talumaju, mis olid kaetud lumega.
Kunstniku maalidest köitsid mind rohkem lille maalid kui inimfiguurid, sest kunstniku stiili inimesed on minu jaoks liialt moonutatud. 

Kohtumine: Riho Unt

15. oktoobril 2013 oli gümnaasiumi õpilastel võimalus kohtuda Riho Untiga ning kohapeal vaadata tema kahte multifilmi.

Esimesena näidata "Samuli Internet," mis oli mõeldud "Kapsapea" kolmanda osana. Seal satub Samuel koos roosa põrsaga internetti ning paneb aluse internetikaubandusele. Lugu lõppeb hästi ning nad saavad tagasi meie maailma. Stsenaristiks on lennukate ideedega Andrus Kivirähk.

Teisena näidati "Vennad karusüdamed," mille aluseks oli Ivan Shiskini kultusmaalilt “Hommik männimetsas”

Filmi alguses kaotavad kolm karupoega jahimehe süül oma ema. Poegadest kasvavad tänapäeval kuulsust kogunud imperssionislikud kunstnikkud (Vincent, Henry, August). Maskeerinult lõvideks rändavad karupojad Pariisist Moskvasse oma ema pärandust otsima ning satuvad ka seal seiklustesse. 

*"Vennad karusüdamete" multifilm on hea ja tõhus viis viia end kursi kunstiajalooga seotud teoste ning kunstnikega. 

"Vennad karusüdamed" on ilmunud ka Eesti lastefilmide raames. http://film.ekspress.ee/film/16

Frida Kahlo

Frida Kahlo ema oli Mehikast pärit ning isa juudi-saksa päritoluga. Tema elu muutvaks sündmuseks oli bussiavarii, mille tõttu jäi mõneks ajaks voodihaigeks, kuid tuli sellest välja. Teda ei piiranud soovormid ning ta oli alati valmis käituma ristivastupidi teiste eeldustele.










* Autori maalis palju autoportreesi, mis kajastasid tema elu erinevaid etappe (mitmed neist väljendavad aega, kui ta oli bussiõnnetuse tõttu voodisel ravil).

Tema töid on peetud ka sürrealistlikuks, kuid ise on ta öelnud, et ta ei maalinud oma unelmaid, vaid tegelikkust. (pildil: Frida Kahlo´s Last Supper)




     Naise sotsiaalne staatus oli karjääri alguses täiesti olematu, kuid hiljem tõusis see natuke. Ka teiste kunstnike staatused tema eluajal ei olnud eriti kõrged.
     Kunstnik on pärit ühiskonnast, kus on selged piirid naistel ja meestel ning pole tavaks, et nad käituvad samamoodi või teevad samasid töid. Sellepärast oli F. Kahlo käitumine provotseerivalt lõbus.
     Kunstnik kohtus oma elujooksul mitmete kuulsate tegijatega. Näiteks tema abikaasa oli Diego Rivera, kes oli Mehhikos kuulus. Aastad hiljem kohtus ta Pariisis Picassoga ning sai ülemaailma kuulsaks olles prantsuse Vogue kaanel.
    Tema looming peegeldas sügavamaid tundeid, olekuid (hakkas vaatama asjadesse ja inimestesse sügavama pilguga peale õnnetust). Tema tööd ei olnud silmaga põgusalt vaadates ilusad. Teosest võib näha ka soorollide vahelise joone hägustamist.
       

Ooperett "Silva"

Imre Kálmáni operett kolmes vaatuses. Leo Steini ja Béla Jenbachi libreto

"Silva" on operett, kus voolab šampus ning tantsivad kaunid naised. Teisisõnu lustist ja pillerkaarist puudust ei tule. Teisalt on see nukker armastuslugu, oma sügavuses lausa šeikspiirlik näidend"-lavastaja Mart Sander. (Aktuaalses kaameras)

Mina jäin operetiga rahule, sisu oli küll tänapäeva jaoks vanamoeline ning liiga etteaimatav, kuid üllatavad olukorra lahendused ei lasknud inimesi haardest vabaks. Üllatav on ka fakt, et operett esietendus juba 1915 aastal. 

Sisu oli õnnetust armastusest, kus rikas mees armub vaesesse neidu, kes loobub oma tähelennust mehe pärast, kuid nende saatus ja mehe sõber, ajavad nad taas lahku. Operett räägib nende taaskohtumisest, intriigidest ning kõigi õnne leidmises. 

Minu jaoks oli kõige paremini lahendatud lõppstseen, mis oli samas naljakas, kui ka südameid purustav. Lisaks peaks äramärkima võimekad näitlejad, kelle jaoks ei valmistanud muret laulmine ja samal ajal sooritada uskumatuid liigutusi kogu kehaga. 

Lavalisel kujundusel näidati, kui erinevat välimust on võimalik anda võimalikult väiksete kuludega. Esimeses vaatluses oli laval restoraan/kõrts, mis minimalistlik ning koltunud, kuid kolmandaks vaatluseks oli samadest seintest tehtud luksusliku hotelli eesruum. Juurde oli toodud keerduks ja lift, kuid lavaline lõpp-pilt mõjus uskumatult.